Never let you go
7. osa
Eelmises osas:
Kuid mu isa pidas vajalikuks Justinile kõne pidada: "Vaata, et sa mu tütre südamega ei mängi ja talle haiget ei tee..."
"Isa! Palun jäta!" hõikusin ma talle vahele.
"Sinu käest ei küsitud midagi." ütles ta mulle rahulikult.
"Aga kui sa oled talle see õige, siis palun hoia teda. Ta on mulle väga oluline ja mu kallim vara, mille ma sulle loovutan." jätkas ta oma loengut.
"Ma armastan teda! Ma ei lase kellelgi talle liiga teha. Ma luban." lausus Justin oma sõnu tõsiselt mõeldes.
Kuid mu isa pidas vajalikuks Justinile kõne pidada: "Vaata, et sa mu tütre südamega ei mängi ja talle haiget ei tee..."
"Isa! Palun jäta!" hõikusin ma talle vahele.
"Sinu käest ei küsitud midagi." ütles ta mulle rahulikult.
"Aga kui sa oled talle see õige, siis palun hoia teda. Ta on mulle väga oluline ja mu kallim vara, mille ma sulle loovutan." jätkas ta oma loengut.
"Ma armastan teda! Ma ei lase kellelgi talle liiga teha. Ma luban." lausus Justin oma sõnu tõsiselt mõeldes.
Me läksime üles minu tuppa ning olime seal üpris kaua.
Kuid varsti vaatas Justin kella ja märkas, et kell on juba palju.
"Ma pean minema hakkama, mul on homme siiski kontsert." vastas ta mulle kurvalt.
"Palun ära mine, kallis!" ütlesin ma teda kõvasti kallistades.
"Ma ei taha sinust hetkekski eemale minna. Ma armastan sind, kullake!" ütles ta mulle mu põskedest kinni hoides.
"Ma armastan sind ka!" vastasin ma talle silma vaadates.
"Kallis, ära ole nii kurb!" ütles ta mulle kurva häälega.
"Sa lähed ju nii kauaks ära ja ma ei näe sind pikka aega. Ma ei taha, et sa lähed." laususin ma see peale.
"Kas sa tahaksid minuga kaasa tulla?" küsis ta rõõmsal häälel.
"Muidugi ma tahan! Sa oled mulle nii kallis!" vastasin ma rõõmust teda kallistades ja suudeldes.
"Mine, ütle oma vanematele ka." ütles ta mind otsa ette suudeldes.
"Jah, kohe lähen!" laususin ma teda huultele musitades.
"Ma armastan sind, ära seda unusta!" hõikasin ma ukse vahelt.
"Issi, emme..." hüüdsin ma meelitavalt.
"Mis mureks?" küsis isa.
"Tegelikult ma ei tulnud siia murega." ütlesin ma naljatades.
"Justin kutsus mind endaga tuurile kaasa. Te ju ikka lubate mul minna. Pliiiiiiiis..." tegin ma kutsika nägu,
"Oh, sind küll! Muidugi võid minna." sõnasid nad kui ühest suust.
Ma olin nii õnnelik, et hüplesin rõõmust oma tuppa.
"Mhm." laususin ma Justinile.
"Oota, ma pakin kähku asjad kohvrisse." lisasin ma oma jutule.
Kui kõik oli pakitud, läksime me alla ja ma jätsime isa ja Rebeccaga hüvasti.
"Me nüüd lähme." ütlesin ma neile.
"Kuna sa tagasi tuled?" küsis Rebecca minult.
"Ma ei oska öelda." vastasin ma kasuemale.
"Ma arvan, et umbes..." hakkas Justin sõnama, kui ma laususin vahele: "Ja Justin ka ei tea!"
Me kõik naersime selle peale ja me hakkasime Justiniga vaikselt minema.
"Head reisi teile!" ütlesid nad meile lehvitades.
"Teile ka!" vastasin ma neile naljaga.
Jõudes Justini tuuribussi juurde, hõikas Scooter: "Lõpuks jõudis see noorpaar ka kohale!"
Me Justiniga naeratasime.
Kuid varsti vaatas Justin kella ja märkas, et kell on juba palju.
"Ma pean minema hakkama, mul on homme siiski kontsert." vastas ta mulle kurvalt.
"Palun ära mine, kallis!" ütlesin ma teda kõvasti kallistades.
"Ma ei taha sinust hetkekski eemale minna. Ma armastan sind, kullake!" ütles ta mulle mu põskedest kinni hoides.
"Ma armastan sind ka!" vastasin ma talle silma vaadates.
"Kallis, ära ole nii kurb!" ütles ta mulle kurva häälega.
"Sa lähed ju nii kauaks ära ja ma ei näe sind pikka aega. Ma ei taha, et sa lähed." laususin ma see peale.
"Kas sa tahaksid minuga kaasa tulla?" küsis ta rõõmsal häälel.
"Muidugi ma tahan! Sa oled mulle nii kallis!" vastasin ma rõõmust teda kallistades ja suudeldes.
"Mine, ütle oma vanematele ka." ütles ta mind otsa ette suudeldes.
"Jah, kohe lähen!" laususin ma teda huultele musitades.
"Ma armastan sind, ära seda unusta!" hõikasin ma ukse vahelt.
"Issi, emme..." hüüdsin ma meelitavalt.
"Mis mureks?" küsis isa.
"Tegelikult ma ei tulnud siia murega." ütlesin ma naljatades.
"Justin kutsus mind endaga tuurile kaasa. Te ju ikka lubate mul minna. Pliiiiiiiis..." tegin ma kutsika nägu,
"Oh, sind küll! Muidugi võid minna." sõnasid nad kui ühest suust.
Ma olin nii õnnelik, et hüplesin rõõmust oma tuppa.
"Mhm." laususin ma Justinile.
"Oota, ma pakin kähku asjad kohvrisse." lisasin ma oma jutule.
Kui kõik oli pakitud, läksime me alla ja ma jätsime isa ja Rebeccaga hüvasti.
"Me nüüd lähme." ütlesin ma neile.
"Kuna sa tagasi tuled?" küsis Rebecca minult.
"Ma ei oska öelda." vastasin ma kasuemale.
"Ma arvan, et umbes..." hakkas Justin sõnama, kui ma laususin vahele: "Ja Justin ka ei tea!"
Me kõik naersime selle peale ja me hakkasime Justiniga vaikselt minema.
"Head reisi teile!" ütlesid nad meile lehvitades.
"Teile ka!" vastasin ma neile naljaga.
Jõudes Justini tuuribussi juurde, hõikas Scooter: "Lõpuks jõudis see noorpaar ka kohale!"
Me Justiniga naeratasime.
"Miks teil nii kaua läks?" küsis ta meilt.
"Pikk jutt." vastas Justin talle.
"Aga hakkame siis liikuma" ütles Scooter.
"Tule kallis!" lausus Justin mulle ja võttis mu käest kinni.
Me läksime tema tuppa ja ta näitas, kuhu ma oma asjad saan panna.
Vahepeal, kui ma sättisin tuli Justin selja tagant minu juurde ja kallistas ning suudles mind.
"Justin!" ütlesin ma talle.
"Jah kullake!" vastas ta meelitavalt ning ma suudlesin teda vastu.
Peale asjade lahti pakkimist oli kell juba palju ja me läksime vaikselt magama.
Ma pesin näo ja hambad puhtaks ja ronisin Justin kaissu tuttu.
"Pikk jutt." vastas Justin talle.
"Aga hakkame siis liikuma" ütles Scooter.
"Tule kallis!" lausus Justin mulle ja võttis mu käest kinni.
Me läksime tema tuppa ja ta näitas, kuhu ma oma asjad saan panna.
Vahepeal, kui ma sättisin tuli Justin selja tagant minu juurde ja kallistas ning suudles mind.
"Justin!" ütlesin ma talle.
"Jah kullake!" vastas ta meelitavalt ning ma suudlesin teda vastu.
Peale asjade lahti pakkimist oli kell juba palju ja me läksime vaikselt magama.
Ma pesin näo ja hambad puhtaks ja ronisin Justin kaissu tuttu.